
Tellisin hobipunkti'st Valgete varjundite prääniku eest ühe toki musta Leedu villast pitsilõnga. (Veel võtsin siidi ja siidivärve aga sellest teine kord. Algselt tahtsin küll FIMO't aga ma ei suutnud otsustada millist võtta, kuna pole varem teinud ja tahtsin oodata Leina polümeersavide võrdlust ja seetõttu otsustasin (uuesti) proovida siidi värvimist).
Otsisin küll Ravelry'st mustrit, tahtsin sellist õrna ja hästi pitsilist, aga kuna ma mõneajase otsimise järel ei leinud ühtegi sellist mustrit, mis oleks mulle silma jäänud siis otsustasin, et võtan Pitsilised Koekirjad ('86 aasta väljalase) ette ning otsin sealt ühe mustri välja ning selle järgi teen ühe salli valmis. Kui muidu kudumisel minu suurimaks probleemiks on see, et kui ma ise midagi umbes teen, et siis ma ei oska kuidagi silmuste kasvatamist ja kahandamist arvestada, aga sellise õlasalli juures on lihtne. Ja seetõttu ma selle pärast ei muretsenud.
Ja kui muster oli raamatust välja otsitud (number 36), siis hakkasin aga otsast peale tegema. Alguses oli veidi raskusi, et kuidas täpselt ma pean mustri põhiosa juurde need paar silma tegema (et muster edasi jookseks ilusasti) aga siis järsku sain nipi kätte ning siis läks edasi juba ladusalt. Ja kuigi võin ausalt väita, et mulle see lõng väga ei meeldinud (polnud päris ühtlane) võrreldes Merinos Extraga, siis kokkuvõttes ta kõige hullem polnudki.
Salli äärega oli veidi teine lugu. Kui selleni jõudsin, siis oli vaja ikka vähe mõelda. Kuna ma tõesti ei viitsinud hakata silmuseid lugema ja nendega kuidagi mingit mustrit täpsemalt välja leiutada, siis muutsin vähe teise salli ääremustrit - mis küll kokkuvõttes väga hea ei tulnud, kuna mustrikord liiga tihedalt tuli. Aga sel korral ei hakanud ma muud ka välja mõtlema, et las siis olla nii. Teine kord teeks küll teisiti - äkki isegi mõned nupud äärde. :) Kui kogemusi juurde tuleb küll siis midagi paremat ka välja mõtlen.
Ravelry's siin.

0 comments:
Post a Comment